BaÄırsaq xÉrçÉngi baÄırsaÄın daxili qatında yerlÉÅÉn hüceyrÉlÉrin anormal ÅÉkildÉ böyümÉsi vÉ çoxalması nÉticÉsindÉ yaranan xÉstÉlikdir. Æn çox yoÄun baÄırsaqda (kolorektal xÉrçÉng) meydana gÉlir, lakin nazik baÄırsaÄa da tÉsir edÉ bilÉr. Bu xÉstÉlik ilkin mÉrhÉlÉlÉrdÉ poliplÉr adlanan xoÅxassÉli törÉmÉlÉrlÉ baÅlayır vÉ zamanla xÉrçÉngÉ çevrilÉ bilÉr.
XÉstÉliyin yaranmasına genetik faktorlar, qeyri-saÄlam qidalanma (lifdÉn az, yaÄlı vÉ iÅlÉnmiÅ qidalardan zÉngin qidalanma), siqaret çÉkmÉk, alkoqollu içkilÉrdÉn hÉddindÉn artıq istifadÉ, oturaq hÉyat tÉrzi, artıq çÉki vÉ ailÉdÉ xÉrçÉng xÉstÉliyi keçmiÅinin olması tÉsir göstÉrÉ bilÉr. Uzun müddÉt davam edÉn iltihabi baÄırsaq xÉstÉliklÉri, mÉsÉlÉn, ülserativ kolit vÉ ya Kron xÉstÉliyi dÉ risk faktorları sırasındadır.
BaÄırsaq xÉrçÉnginin qarÅısını almaq üçün saÄlam qidalanmaq, aktiv hÉyat tÉrzi keçirmÉk, zÉrÉrli vÉrdiÅlÉrdÉn uzaq olmaq vÉ mütÉmadi tibbi müayinÉlÉrdÉn keçmÉk tövsiyÉ olunur. ErkÉn mÉrhÉlÉdÉ aÅkar edilÉrsÉ, müalicÉ Åansı yüksÉk olur.
ÆlamÉtlÉri nÉlÉrdir?
BaÄırsaq xÉrçÉnginin ÉlamÉtlÉri xÉstÉliyin mÉrhÉlÉsinÉ vÉ xÉrçÉngin yerlÉÅdiyi nahiyÉyÉ görÉ dÉyiÅÉ bilÉr. ÆksÉr hallarda ÉlamÉtlÉr erkÉn mÉrhÉlÉlÉrdÉ zÉif ola bilÉr vÉ zamanla daha aydın görünÉr. Æn çox rast gÉlinÉn ÉlamÉtlÉr bunlardır:
NÉcisdÉ qan: Parlaq qırmızı vÉ ya tünd rÉngli qan nÉcisdÉ görünÉ bilÉr.
BaÄırsaq vÉrdiÅlÉrindÉ dÉyiÅikliklÉr: QÉbizlik, ishal vÉ ya baÄırsaq hÉrÉkÉtlÉrinin tezliyindÉ dÉyiÅikliklÉr uzun müddÉt davam edÉ bilÉr.
Tam boÅalmama hissi: BaÄırsaq hÉrÉkÉtindÉn sonra belÉ baÄırsaqların tam boÅalmadıÄı hissi ola bilÉr.
AÄrı vÉ narahatlıq: Qarın bölgÉsindÉ aÄrı, sancı vÉ ya ÅiÅlik hiss edilÉ bilÉr.
Arıqlama: SÉbÉbsiz çÉki itirilmÉsi baÅ verÉ bilÉr.
ZÉiflik vÉ yorÄunluq: XüsusilÉ qan itkisi nÉticÉsindÉ anemiya yaranarsa, enerji azalması müÅahidÉ oluna bilÉr.
NÉcisin formasında dÉyiÅikliklÉr: Uzun müddÉt nazik vÉ ya fÉrqli formalı nÉcisin müÅahidÉ olunması baÄırsaq keçiriciliyindÉ problemÉ iÅarÉ edÉ bilÉr.
Bu ÉlamÉtlÉr baÅqa xÉstÉliklÉrin dÉ göstÉricisi ola bilÉr, lakin uzun müddÉt davam edÉrsÉ, mütlÉq hÉkimÉ müraciÉt edilmÉlidir. ErkÉn diaqnoz üçün kolonoskopiya kimi müayinÉlÉr vacibdir.QarÅısını necÉ almaq olar?
BaÄırsaq xÉrçÉnginin qarÅısını almaq üçün saÄlam hÉyat tÉrzi vÉ mütÉmadi tibbi nÉzarÉt mühüm rol oynayır. XÉstÉlik riskini azaltmaq üçün aÅaÄıdakı tÉdbirlÉr görülÉ bilÉr:
SaÄlam qidalanma: LiflÉ zÉngin meyvÉ, tÉrÉvÉz, tam taxıl mÉhsulları ilÉ qidalanmaq vÉ iÅlÉnmiÅ, yaÄlı qidalardan, hÉmçinin qırmızı Étin hÉddindÉn artıq istifadÉsindÉn çÉkinmÉk tövsiyÉ olunur.
Fiziki aktivlik: Daimi fiziki hÉrÉkÉtlÉr baÄırsaqların normal fÉaliyyÉtini dÉstÉklÉyir vÉ risk faktorlarını azaldır.
SaÄlam çÉki: Artıq çÉki baÄırsaq xÉrçÉngi riskini artırdıÄı üçün çÉkinin nÉzarÉtdÉ saxlanması vacibdir.
ZÉrÉrli vÉrdiÅlÉrdÉn uzaq olmaq: Siqaret çÉkmÉmÉk vÉ alkoqollu içkilÉrdÉn mÉhdud miqdarda istifadÉ baÄırsaq saÄlamlıÄını qorumaÄa kömÉk edir.
MüntÉzÉm müayinÉlÉr: XüsusilÉ 50 yaÅdan yuxarı insanlar üçün kolonoskopiya kimi müayinÉlÉrdÉn keçmÉk vacibdir. AilÉdÉ xÉrçÉng keçmiÅi varsa, bu müayinÉlÉr daha erkÉn baÅlana bilÉr.
Qidalanmada probiotiklÉrdÉn istifadÉ: YoÄurt, kefir kimi probiotiklÉrlÉ zÉngin qidalar baÄırsaq mikroflorasını dÉstÉklÉyÉrÉk saÄlamlıÄa fayda verir.
Bununla yanaÅı, uzun müddÉt davam edÉn baÄırsaq narahatlıqları vÉ ya risk faktorları olan insanlar vaxtında mütÉxÉssisÉ müraciÉt edÉrÉk profilaktik tÉdbirlÉr görÉ bilÉrlÉr. ErkÉn diaqnoz vÉ saÄlam hÉyat tÉrzi xÉstÉlikdÉn qorunmaqda Én tÉsirli vasitÉlÉrdir.